GHulgi- ja jaekaubandus
36 802 ettevõtet
Alamtegevusalad
- 46Hulgikaubandus15 441
- 47Jaekaubandus21 361
Suurimad ettevõtted müügitulu järgi
- 10379733, Nõmme linnaosa
- Müügitulu 2025
- 622 mln €
- +0,2%
- Puhaskasum
- 10,3 mln €
- −21%
- Töötajad
- 2906
- 10093971, Soodevahe küla
- Müügitulu 2025
- 548,7 mln €
- +2%
- Puhaskasum
- 5,5 mln €
- +65%
- Töötajad
- 810
- 10136870, Tartu linn
- Müügitulu 2025
- 543,3 mln €
- −1,5%
- Puhaskasum
- 6,6 mln €
- −1,2%
- Töötajad
- 634
- 10263574, Laagri alevik
- Müügitulu 2025
- 485 mln €
- +0,4%
- Puhaskasum
- 2,5 mln €
- −69%
- Töötajad
- 2491
- 14809248, Peetri alevik
- Müügitulu 2025
- 419,3 mln €
- +14%
- Puhaskasum
- 5,4 mln €
- +6,4%
- Töötajad
- 57
- 11127264, Kristiine linnaosa
- Müügitulu 2025
- 361,7 mln €
- −1,2%
- Puhaskasum
- 13,5 mln €
- +9,5%
- Töötajad
- 63
- 10344249, Lehmja küla
- Müügitulu 2025
- 310,8 mln €
- +5,8%
- Puhaskasum
- 5,6 mln €
- −27%
- Töötajad
- 178
- 11992915, Haabersti linnaosa
- Müügitulu 2025
- 290,7 mln €
- −26%
- Puhaskasum
- 1,7 mln €
- −77%
- Töötajad
- 16
- 10054238, Tobia küla
- Müügitulu 2025
- 288,2 mln €
- +14%
- Puhaskasum
- 13 mln €
- +11%
- Töötajad
- 1347
- 10.Sanitex OÜ11931003, Rae küla
- Müügitulu 2025
- 278 mln €
- −1,8%
- Puhaskasum
- −5,5 mln €
- +16%
- Töötajad
- 353
Siia kuulub
Siia jakku kuulub igat liiki materiaalsete toodete hulgi- ja jaemüük, mille käigus tooteid ei muudeta, ning kauba müügiga seotud teenuste osutamine. Kaubad on toodetud esemed, mille järele on nõudlus, mille üle on võimalik kehtestada omandiõigus ja mille omandiõiguse saab turutehinguid tehes üle anda ühelt üksuselt teisele. See on kooskõlas bilansikonto valdkonnas, G20 digitaalmajanduse rakkerühmas, digitaalse kaubanduse mõõtmise käsiraamatus ja mujal kasutatud mõistete ja määratlustega. Hulgi- ja jaemüük on kaupade turustamise viimased etapid. Selleks tehakse abitegevusi (vt sissejuhatavad märkused, punktid 58-63), mis hõlmavad mitmeid tavapäraseid kaubandusega seotud toiminguid, mille käigus toodet ei muudeta. Säärased toimingud on nt kaupade sortimine, liigitamine ja kokkupanek, kaupade (nt liiva) segamine, villimine (pudelite eelneva puhastusega või ilma), pakendamine, mahtkauba jagamine väiksemateks kogusteks ja ümberpakendamine väiksemate partiidena müümiseks, ladustamine (k.a külmutatult või jahutatult). Kui nimetatud tegevusi ei tehta tavapäraste kaubandusega seotud toimingutena, liigitatakse need põhi-, kõrval- või abitegevustena teistesse jagudesse. Nt jookide segamine, mida teeb tootja või töövõtja, liigitatakse töötleva tööstuse alla (jagu C). Kui seda tehakse kaubandusega seotud tavapärase toiminguna, käsitletakse seda abitegevusena ja liigitatakse jakku G. Hulgimüüki (jagu 46) ja jaemüüki (jagu 47) eristatakse tarbija tüübi järgi. Hulgimüük on uute ja kasutatud kaupade edasimüük jaemüüjatele, teistele ettevõtjatele, nt tööstus- ja kaubandusettevõtetele, asutustele, organisatsioonidele ja professionaalsetele kasutajatele, või edasimüük teistele hulgimüüjatele. Siia kuulub ka tegutsemine agendi või kaubamaaklerina, kes vahendab ostu- või müügitehinguid nimetatud isikute või ettevõtetega. Sellesse jaotisesse kuuluvad peamised ettevõtjate tüübid on hulgikaupmehed, kes on müüdava kauba omanikud, nt tööstusturustajad, eksportijad, importijad, kokkuostuühistud ning tööstus- ja kaevandusüksuste müügifiliaalid ja -kontorid (v.a jaemüügikauplused), mis lisaks tellimusmüügile (otse tehasest või kaevandusest kliendile toimetatav kaup) turustavad ka muul viisil nende üksuste tooteid. Hulgimüüjate hulka kuuluvad ka kaubamaaklerid ja ostuagendid, komisjonimüüjad, kokku- ja ülesostjad ning ühistud, kes turustavad põllumajandustoodangut. Hulgimüüja, kes ei võta enda omandisse kaupa, millega ta kaupleb, liigitatakse gruppi 461. Hulgimüüja, kes võtab kauba enda omandisse, liigitatakse gruppidesse 462–469, isegi kui ta tegutseb kolmandate isikute nimel. Hulgimüüjad sageli komplekteerivad, sordivad ja liigitavad kaubapartiisid, pakendavad mahtkaupu, pakendavad ümber ja jagavad väiksemateks kogusteks (nt farmaatsiatooted); ladustavad ja külmutavad kaupu, toimetavad kohale ja paigaldavad, tegelevad müügiedendusega ning kujundavad etikette. Jaemüük on uute ja kasutatud kaupade edasimüük lõpptarbijale, kes ostab kaupu enda või oma majapidamise tarbeks, mitmesuguste kanalite, nt kaupluste, kaubamajade, kioskite, müügilettide, postimüügikaupluste, lävemüüjate, tänavamüüjate, interneti, tarbijate ühistute ja oksjonimajade kaudu. Siia kuulub ka müük müügisalongides, kus saab osta eksponeeritavaid kaupu, ajutistes müügipunktides (pop-up-poodides) ja kaubaautomaatides. Jaemüüjad on enamasti müüdava kauba omanikud, kuid müüa võib ka vahendajana komisjonilepingu alusel. Jaemüüja, kes ei võta enda omandisse kaupa, millega ta kaupleb, liigitatakse gruppi 479. Jaemüüja, kes võtab kauba enda omandisse, liigitatakse gruppidesse 471–478, isegi kui ta tegutseb kolmandate isikute nimel. NACE ei tee grupi ja klassi tasemel vahet kaupluses ja internetis toimuva jaemüügi vahel. Enamik jaemüügitegevusi toimub nii kaupluses kui ka internetis (samuti muudes turustuskanalites) ning neid kahte turustus-/müügikanalit on raske eristada peamiste müügimeetodite alusel. Veebimüügi ja kaupluses toimuva müügi osakaal võib aja jooksul muutuda, mistõttu pole selle põhjal klassifitseerimine kuigi täpne. Jaemüüki klassifitseeritakse NACE-s esmajoones müüdava kauba, mitte müügikanalite järgi. Jaemüük posti või interneti teel klassifitseeritakse müüdavate kaupade liigi järgi. Hulgi- ja jaemüüki ei eristata müüdava kauba koguse alusel, kuna hulgimüük võib olla ühikupõhine ning jaemüügis võidakse kaupa müüa lahtiselt ja suuremas koguses. Hulgi- ja jaemüüki eristatakse esmajoones tarbija tüübi järgi. Hulgimüük tähendab harilikult müüki ettevõtetele ja jaemüük lõpptarbijatele, nagu nt kodumajapidamised. Kui kaupleja müüb nii ettevõtjatele kui ka lõpptarbijatele ja peamist tarbija tüüpi pole võimalik kindlaks teha, tuleks kauplejat pidada jaemüüjaks. Ühistud liigitatakse nende peamise tegevusala alusel. Siia jakku kuulub ka: - transiitkaubandustegevus, st kaupade ostmine, nende ühelt tolliterritooriumilt teisele viimine. Transiitkaubandus on kolmnurktehing, mille käigus transiitkaupleja teeb ekspordi- ja imporditehinguid kahe või enama eri riigi vahel väljaspool oma majandusterritooriumi. Transiitkauplejale kuulub kaup selle transpordi ajal (erinevalt vahendajatest, kellele ei kuulu kauba omandiõigus) - spetsialiseeritud ja spetsialiseerimata jaemüügi vahendusteenused, vt 479 - toitude või jookide müük müügiautomaatide või automatiseeritud müügipunktide kaudu
Siia ei kuulu
elektri müük, vt 3515 peatorustike kaudu gaaskütuste müük, vt 3523 digitaalsete toodete müük, sisu voogedastus ja allalaadimine digitaalsetel platvormidel (nt e-raamatud, audio), vt jagu J ettemaksega kõnekaartide ja teenuste edasimüüjate tegevus, vt 6120 mootorsõidukite ja mootorrataste remont, vt osa 95